Eks see olegi nii, et nii palju kui on perseid on ka arvamusi. Mitte mingisuguseks erandiks ei ole ka tarkvaraarendus. Olen ise osalenud mitmetes projektides, kus on rakendatud Scrum ja Kanban metoodikaid aga igal pool pisut erinevalt. Kirjutan lahti kuidas ühes suures projektis Scrum arendusmetoodikat rakendatakse.
Tänaseks esimese live mineku läbi teinud, kuid endiselt aktiivses arenduses [miljoni eurone riighanke projekti] arendamisel kasutatakse 2-nädala pikkuste sprintidega Scrum arendusmetoodikat. Arendusmeeskonna suurus on muutuv, kuid jääb ca 20 ringi.
Iga tööpäeva hommikul kell 10.00 on 15-30 minutiline daily stand up ehk püstijalakoosolek või nagu me kõik seda nimetame - daily. Kuna projekti meeskond on kokku pandud mitme asutuse vahel, siis on see koosolek üle Skype. Selles võtavad sõna backend ja frontend arendusmeeskonnaliikmed, testijad, analüütikud, projektijuhid ja tooteomanik. Kõike seda delegeerib Scrum master, kes muuhulgas on üldjuhul see, kes suunab daily skoobist suuremad teemad selle skoobist välja. Kõik saavad oma ülesandest hästi aru ja on oma töös professionaalsed, selle tulemusena töötab kogu arendusprotsess nagu õlitatud masinavärk.
Igas sprindis on üks teisipäev, kus käiakse arendusmeeskondade poolt üle analüütiku koostatud Jira piletid, et anda neile keerukuse- ja või ajahinnang. Seda koosolekut nimetatakse Groominguks. Hindamine toimub 5 punkti süsteemis ja pokkeri stiilis. Arendajatele antakse kätte kaardid mille peal on üks number nullist viieni. Lugemise peale keeratakse ühel ajal kaardid õigeks ja nähakse üksteise hinnanguid. Kui need peaks väga erinema, siis läheb vaidluseks - kuid üldjuhul leitakse kiirelt kompromiss. Kui hinnang peaks olema rohkem kui 5 punkti, siis pilet tükeldadatakse mõistlikemateks osadeks.
Sprindid lõppevad iga kahe nädala tagant reedeti. See päev on üldjuhul nö maha kantud koosolekute peale. Koosolekuruumi istub maha terve meeskond sh tooteomanik ja vaadatakse üle möödunud sprindi töötulemused. Seda osa nimetatakse demoks.
Pärast seda järgneb üldiselt introvertide õudusunenägu Retrospective ehk Retro koosolek. Iga liige kirjutab post-it märkmepaberi peale mis oli hästi ja mis oli halvasti sprindi jooksul. Ükshaaval minnakse kogu ansambli ette neid ette lugema ja tahvlile kleepima. Selle eesmärk on ära kaardistada murekohad, et seda järgmine retro vaadata, kas suudeti ära lahendada. Näiteks kui arendusserver on pidevalt maas, nii et see tööd häirib, siis see oleks sprindi logides ametlikult kirjas. Ja samamoodi kui keegi on erakordselt head tööd teinud, siis see on see koht kus seda tuuakse teiste meeskonnaliikmete poolt välja.
Viimase koosolekuna toimub sprindi planeerimine, milles planeeritakse iga liikme ajaline panus projekti. Näiteks kui ma olen 100% koormusega projektis, siis mulle planeeritakse 2x5 päeva tööd ca 10 punkti. Siis osatakse sprindi sisse võtta backlogis juba teisipäevasel groomingul ära hinnatud piletid. Näiteks kaks väga keerulist 5 punktilist piletit.
Tarkvara ärimudelitest nii palju, et see mis Apple teeb on minu arust väga mõistlik, kuna ma tean milline võimatu missioon on erinevatele x platvormidele ühtemoodi hästi töötavad asja teha.
Tänaseks esimese live mineku läbi teinud, kuid endiselt aktiivses arenduses [miljoni eurone riighanke projekti] arendamisel kasutatakse 2-nädala pikkuste sprintidega Scrum arendusmetoodikat. Arendusmeeskonna suurus on muutuv, kuid jääb ca 20 ringi.
Iga tööpäeva hommikul kell 10.00 on 15-30 minutiline daily stand up ehk püstijalakoosolek või nagu me kõik seda nimetame - daily. Kuna projekti meeskond on kokku pandud mitme asutuse vahel, siis on see koosolek üle Skype. Selles võtavad sõna backend ja frontend arendusmeeskonnaliikmed, testijad, analüütikud, projektijuhid ja tooteomanik. Kõike seda delegeerib Scrum master, kes muuhulgas on üldjuhul see, kes suunab daily skoobist suuremad teemad selle skoobist välja. Kõik saavad oma ülesandest hästi aru ja on oma töös professionaalsed, selle tulemusena töötab kogu arendusprotsess nagu õlitatud masinavärk.
Igas sprindis on üks teisipäev, kus käiakse arendusmeeskondade poolt üle analüütiku koostatud Jira piletid, et anda neile keerukuse- ja või ajahinnang. Seda koosolekut nimetatakse Groominguks. Hindamine toimub 5 punkti süsteemis ja pokkeri stiilis. Arendajatele antakse kätte kaardid mille peal on üks number nullist viieni. Lugemise peale keeratakse ühel ajal kaardid õigeks ja nähakse üksteise hinnanguid. Kui need peaks väga erinema, siis läheb vaidluseks - kuid üldjuhul leitakse kiirelt kompromiss. Kui hinnang peaks olema rohkem kui 5 punkti, siis pilet tükeldadatakse mõistlikemateks osadeks.
Sprindid lõppevad iga kahe nädala tagant reedeti. See päev on üldjuhul nö maha kantud koosolekute peale. Koosolekuruumi istub maha terve meeskond sh tooteomanik ja vaadatakse üle möödunud sprindi töötulemused. Seda osa nimetatakse demoks.
Pärast seda järgneb üldiselt introvertide õudusunenägu Retrospective ehk Retro koosolek. Iga liige kirjutab post-it märkmepaberi peale mis oli hästi ja mis oli halvasti sprindi jooksul. Ükshaaval minnakse kogu ansambli ette neid ette lugema ja tahvlile kleepima. Selle eesmärk on ära kaardistada murekohad, et seda järgmine retro vaadata, kas suudeti ära lahendada. Näiteks kui arendusserver on pidevalt maas, nii et see tööd häirib, siis see oleks sprindi logides ametlikult kirjas. Ja samamoodi kui keegi on erakordselt head tööd teinud, siis see on see koht kus seda tuuakse teiste meeskonnaliikmete poolt välja.
Viimase koosolekuna toimub sprindi planeerimine, milles planeeritakse iga liikme ajaline panus projekti. Näiteks kui ma olen 100% koormusega projektis, siis mulle planeeritakse 2x5 päeva tööd ca 10 punkti. Siis osatakse sprindi sisse võtta backlogis juba teisipäevasel groomingul ära hinnatud piletid. Näiteks kaks väga keerulist 5 punktilist piletit.
Tarkvara ärimudelitest nii palju, et see mis Apple teeb on minu arust väga mõistlik, kuna ma tean milline võimatu missioon on erinevatele x platvormidele ühtemoodi hästi töötavad asja teha.
Comments
Post a Comment