Esmapilgul on väga raske on määratleda, milline peaks IT professionaal olema. Kas profist teeb profi tema teadmised ja oskused või tema sotsiaalsed oskused jätta muljet kui teadmiste ja oskustega tegelasest? Ja kes seda üldse ütleb? Kuivõrd on oma ala õppinud Itimees parem ettevõttele, kui samal alal tegutsev diletant, kes oskab hästi müüa? Näiteks, kui klient tuleb sooviga arendada mingi lahe veebirakendus, siis kas küsida tema käest "React või Angular?" asemel hoopis "kas te tahate sellist koodi nagu Facebookil või sellist nagu Google'l on?". Kas ühe korra juba "IT profi" staatusesse jõudnud inimene võib oma karjääri lõpuni loorberitele puhakama jääda?
Eestis on ammu olnud puudus arendajatest. Turumajanduslikus olukorras, kus nõudlus on suurem kui pakkumine, on see vastavalt ka palgataseme viinud kõrgeks ja ametliku hariduse nõuded leebemaks. See on aga omakorda tekitanud olukorra, kus täpselt samale töökohale kandideerivad ühest otsast "paberitega" arendajad ja teisest otsast endale teemad selgeks teinud asjaarmastajad. Kui vaadata, mis toimub USA turul arendajatega ja eeldades, et mõningase viitega tekib sama olukord ka Eesti turul, siis on see vaid aja küsimus millal hakkavad üha rohkem rolli mängima erialadiplomid ja -sertifikaadid.
Kui mingeid välimäärajaid peaks IT profi osas välja tooma, siis ma ütleksin, et see on alati oma töös challeng-i leidmine. Pidev enesetäiendamine, olles kursis viimase aja parimate praktikatega ja isegi hype rongidega (mitte ilmtingimata kaasa minemisega) ja trendidega üldse. Nii tekib areng tõelise IT profiks saamisele märkamatult. IT prof hoiab oma meele avatud uuele informatsioonile ja konseptsioonidele. Uutele paradigmadele.
Isiklikult ootan huviga, et mida toob kaasa endaga järeltulevased põlvkonnad, sest üha nooremas eas hakatakse õppima progemist ja seda süstemaatiliselt õpetama. Kui paljud neist hakkavad arendusega tegelema ja kui paljud neist hakkavad olema kliendi poolel, tellima koodi arendusfirmadelt ja kuidas see mõjutab kliendi ja ettevõtte ärisuhte dünaamikat? Ootan seda huviga, sest püüan igapäevaselt olla ise ka erialaselt flow-s.
Tegelikult lihtne graafik aga illustreerib sõna flow oluliselt paremini, kui see sõna üksiti ise.
Eestis on ammu olnud puudus arendajatest. Turumajanduslikus olukorras, kus nõudlus on suurem kui pakkumine, on see vastavalt ka palgataseme viinud kõrgeks ja ametliku hariduse nõuded leebemaks. See on aga omakorda tekitanud olukorra, kus täpselt samale töökohale kandideerivad ühest otsast "paberitega" arendajad ja teisest otsast endale teemad selgeks teinud asjaarmastajad. Kui vaadata, mis toimub USA turul arendajatega ja eeldades, et mõningase viitega tekib sama olukord ka Eesti turul, siis on see vaid aja küsimus millal hakkavad üha rohkem rolli mängima erialadiplomid ja -sertifikaadid.
Kui mingeid välimäärajaid peaks IT profi osas välja tooma, siis ma ütleksin, et see on alati oma töös challeng-i leidmine. Pidev enesetäiendamine, olles kursis viimase aja parimate praktikatega ja isegi hype rongidega (mitte ilmtingimata kaasa minemisega) ja trendidega üldse. Nii tekib areng tõelise IT profiks saamisele märkamatult. IT prof hoiab oma meele avatud uuele informatsioonile ja konseptsioonidele. Uutele paradigmadele.
Isiklikult ootan huviga, et mida toob kaasa endaga järeltulevased põlvkonnad, sest üha nooremas eas hakatakse õppima progemist ja seda süstemaatiliselt õpetama. Kui paljud neist hakkavad arendusega tegelema ja kui paljud neist hakkavad olema kliendi poolel, tellima koodi arendusfirmadelt ja kuidas see mõjutab kliendi ja ettevõtte ärisuhte dünaamikat? Ootan seda huviga, sest püüan igapäevaselt olla ise ka erialaselt flow-s.
Tegelikult lihtne graafik aga illustreerib sõna flow oluliselt paremini, kui see sõna üksiti ise.
 |
| https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/f6/Challenge_vs_skill.svg/450px-Challenge_vs_skill.svg.png |
Comments
Post a Comment