Uue meedia pealetulek on kahtlemata muutnud tänapäevases infoühiskonnas viisi, kuidas me tarbime infot. Hetkel oleme üleminekuperioodil vanast uuele info tarbimisele, mis toob seninägematuid häid võimalusi saadavale, ent ka ohte mis sellega kaasnevad.
Ikka ja jälle on näha, kuidas ühte pealtnäha kaljukindlat tehnoloogiat kukutab troonilt midagi uut ja võimsamat. Seda on näiteks tegemas internet televisiooniga. Kunagi arvati, et televisiooni tulekuga kaob raadio, kuid raadio on ikka alles. Eks seda raadio eksistentsi ole näha alles siis, kui isesõitvad autod normaalsuseks saavad. Samuti mängis paljude inimeste elus rohkem rolli õhtused uudiseprogrammid televisioonis, mis kajastasid päevauudiseid igal õhtul täpselt samal ajal. See traditsiooniliseks saanud rutiin eelmise sajandi "modernsele" inimesele võis näha teatud aegadel vankumatu. Selliste platvormide nagu Youtube, Netflix ning konkureerivad veebiteenused on nii kõvasti astunud traditsioonilisele televisioonile kandadele, et lausa huvitav on näha kuidas "vanakesed" end sellest välja rabeleda püüavad. Isiklikult olen tähele pannud üha enam lauset "mul ei ole kodus telekat" ja ma täitsa mõistan miks see nii on. Miks peaks keegi maksma telekanalile raha, et nad sulle reedeõhtuse filmiõhtu aeg iga 30 minutit tagant 20 minutit reklaami näitaks? 20 aasta pärast võib see kõlada napakalt, masohhismina isegi. Kommertstelevisioon sellisena nagu see täna on ei pea vastu internetis pakutavale konkurentsile.
Samamoodi võitlevad ka ajalehed sotsiaalmeedia jm ainult võrgus istuvate väljaannetega publiku tähelepanu eest. Varasemalt oli vaja hommikul käia ajalehe järgi või kui oli ajalehe tellimus olemas, siis sai värskeid uudiseid lugeda otse ahjust. Ahju asemel muidugi trükipress, kuid mõte jääb samaks. Et osutuda tarbijate valituks nägid ajakirjanikud vaeva, et võimalikult atraktiivne esikülg oma väljaandele manada. Nüüd aga füüsilise paberi ja seda sisaldava reklaami müügist saadav tulu kahvatub võrreldes internetis teenitavaga, kui tulu on tulnud hoopis muul viisil. Sarnaselt varasema kaanelehe tuunimisega, nähakse samapalju vaeva hetkel pealkirjade tuunimisega aga eesmärk on saada kasutaja klikk ja kuvada talle reklaami. Uudis ei pea olema sisukas - pealkiri peab olema klikitav.
Näiliselt lõpmatu hulga informatsiooni seest peab täna iga inimene leidma selle usaldusväärse ja tõese. Info kättesaadavuse positiivne külg on see, et naljalt ei saa keegi ükskõik mis tasemel sigadusega hakkama, ilma, et sellest kogu maailm teada ei võiks saada. Varjukülg sellele on just libauudiste ja -informatsiooni leviku maht. Selle sajandi inimese suurim väljakutse arvatavasti ongi eristada infomürast kõige tõesem ja mitte langeda trollide lõksu.
Comments
Post a Comment