Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Eesti infoühiskonna arengukava 2020 visioonis tuuakse välja päris mitu punkti, mis on nii selle kirja panekul kui ka täna, 2020. aastal, väga tähtsad ja päevakohased. Samal ajal on ka ennustusi, mis nii hästi ei ole realiseerinud.
Täppi läinutest hakkas enim silma punkt "enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad". Sertifitseerimiskeskuse poolt välja antud Smart-id kasutusele võtuga tõepoolest on muutunud võrgus autentimine mugavaks ja kättesaadavaks võrreldes mobiil-id ja id-kaardiga, mille kasutamiseks on teatavasti vaja ka riistvaralist komponenti. Kuigi id-kaart on kõikidele kodanikele kohustuslik, siis pole see kuigi mugav jooksupealt telefoniga internetipanka sisse logida. Suur edasiminek on minu arust ka Riigi autentimisteenus (TARA) juurutus, mis on avaliku sektori teenuste autentimised kenasti kokku pakendanud - tehes kogu e-valitsuse kogemuse efektiivsemaks ja turvalisemaks.
Samas aga näiteks ennustus, et "Aasta-aastalt osalevad inimesed üha aktiivsemalt avalike otsuste tegemisel ja teenuste loomisel, ..." ei paista olevat täppi läinud. Vähemalt nii tundub minule. E-demokraatia katsetused eeldavad soodsaid poliitilisi tingimusi, mida hetkel ei paista olevat. Põhikooli arvutitunnid võiksid seletada õpilastele kuidas toimib asümmeetriline krüpteerimine, kas ja miks see on täna turvaline ning mis on selle nõrkused arvestades tehnoloogia arengut - sest hiljem, nagu näha, on maamehest karaokelaulikule seda kõrges eas raskem selgeks teha.
https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf
Täppi läinutest hakkas enim silma punkt "enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad". Sertifitseerimiskeskuse poolt välja antud Smart-id kasutusele võtuga tõepoolest on muutunud võrgus autentimine mugavaks ja kättesaadavaks võrreldes mobiil-id ja id-kaardiga, mille kasutamiseks on teatavasti vaja ka riistvaralist komponenti. Kuigi id-kaart on kõikidele kodanikele kohustuslik, siis pole see kuigi mugav jooksupealt telefoniga internetipanka sisse logida. Suur edasiminek on minu arust ka Riigi autentimisteenus (TARA) juurutus, mis on avaliku sektori teenuste autentimised kenasti kokku pakendanud - tehes kogu e-valitsuse kogemuse efektiivsemaks ja turvalisemaks.
Samas aga näiteks ennustus, et "Aasta-aastalt osalevad inimesed üha aktiivsemalt avalike otsuste tegemisel ja teenuste loomisel, ..." ei paista olevat täppi läinud. Vähemalt nii tundub minule. E-demokraatia katsetused eeldavad soodsaid poliitilisi tingimusi, mida hetkel ei paista olevat. Põhikooli arvutitunnid võiksid seletada õpilastele kuidas toimib asümmeetriline krüpteerimine, kas ja miks see on täna turvaline ning mis on selle nõrkused arvestades tehnoloogia arengut - sest hiljem, nagu näha, on maamehest karaokelaulikule seda kõrges eas raskem selgeks teha.
https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf
Comments
Post a Comment